Tänavad olid kitsad ja üsna räpased. Linnaelu keskuseks oli turuplats, mille äärde püstitati tavaliselt raekoda. Suurt ohtu kujutasid nakkushaigused (katk, pidalitõbi), nakatunuid püüti hoida linnast eemal asuvates seekides. Elanikke oli Tallinnas ca 8000, Tartus ca 6000, Viljandis ca 1000. Sakslaste ja eestlaste kõrval kohtas elanike seas venelasi (eriti Narvas ja Tartus). Oma elanikkonda püüdsid linnad suurendada talupoegade abiga. Valitses põhimõte "Stadtluft macht Frei" (Linnaõhk teeb vabaks) ehk talupoeg, kes oli ühe aasta ja ühe päeva (mõnel juhul ka 1 aasta, 1 kuu ja 1 päeva) linna müüride vahel elanud, muutus linna kodanikuks ja mõisnik kaotas tema üle võimu. KESKAEGNE TALLINN Esimesed kirjalikud andmed on al-Idrisi poolt kirjutatud 1154.aastal. seal nimetas ta tallinnat Koluvan-iks. Järgmine allikas mis tallinnast räägib on Läti Hendriku Liivimaa kroonika
Tänavad olid kitsad ja üsna räpased. Linnaelu keskuseks oli turuplats, mille äärde püstitati tavaliselt raekoda. Suurt ohtu kujutasid nakkushaigused (katk, pidalitõbi), nakatunuid püüti hoida linnast eemal asuvates seekides. Elanikke oli Tallinnas ca 8000, Tartus ca 6000, Viljandis ca 1000. Sakslaste ja eestlaste kõrval kohtas elanike seas venelasi (eriti Narvas ja Tartus). Oma elanikkonda püüdsid linnad suurendada talupoegade abiga. Valitses põhimõte "Stadtluft macht Frei" (Linnaõhk teeb vabaks) ehk talupoeg, kes oli ühe aasta ja ühe päeva (mõnel juhul ka 1 aasta, 1 kuu ja 1 päeva) linna müüride vahel elanud, muutus linna kodanikuks ja mõisnik kaotas tema üle võimu. LINNAD EESTIS Linna nimi Toponüüm Tallinn Lindanise, Revel, Kolõvan, Danepils, Ledenets Tartu Tarbatu, Dorpat, Jurjev, Derpt
annaabi.ee 
