Eesti uusima aja ajalugu
Pigem
tegelesin nende staabiohvitserid kohaliku elu korraldamisega. Mõlemad koprusepiirkonnad
jagunesid maakondadeks (kreisideks), mõlemas korpusepiirkonna Eesti osas oli 4 kreisi.
Põhjakorpuse piirkonnas Lääne-, Harju, Järva- ja Virumaa ja lõunas Pärnu-, Viljandi-, Tartu-
ja Võrumaa. Nende eesotsas oli kreisipealik (Kreishauptmann), enamasti mingi diviisi või
brigaadi ülem. Oli vormiline tegelane.
Loodi linnakreisid (Stadtkreis), mille eesotsas oli linnapealik (Stadthauptmann), kelleks oli
Saksa ohvitser. Sellised linnakreisid olid Tartu, Tallinn ja Narva. Kõikide asutuste juures
alustades 8.armee juhatusest kuni madalamani, kutsuti välja Nõukojad ehk Beirat-id. Nende
liikmeteks kutsuti kohaliku tsiviilelanikkonna esindajad. Nendeks olid ennekõike baltisaksa
aadlike esindajad. Madalamatel tasanditel kaasati ka teisi seisuseid. Mõngingatel puhkudel
üritati kaasata ka eestlaseid, aga neid väga näha ei tahetud seal.