Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid
arengustaadiumi ja seoti taksonoomilise ühtsusega. Näiteks kõiki
keskpaleoliitikumi (ca 120...40*103 a. vanuseid) inimfossiile püüti määratleda kui
neandertallasi (paleoantropusi), kuigi Aafrika ja Lähis-Ida "neandertallased"
erinesid oluliselt Euroopa "klassikalisest" vormist. (Stadiaalne käsitlus toimis
mõnevõrra vastu tüpoloogilisele lähenemisele, kuid nii see kui ka teine pidurdas
asjakäigu loomulikku analüüsi, surudes faktid kindlate "eelteadmiste" jäikadesse
raamidesse).
Stadiaalsuse kontseptsiooni kohaselt kulges inimese evolutsioon enam-vähem
ühtlaselt kogu "hominiidsel frondil". Nii ei võinud nüüdistüüpi inimene
(neoantropus) tekkida enne paleoantropuse staadiumi läbimist, st. enne
hilispaleoliitikumi. Nüüd aga on leitud, et keskpaleoliitikumi alguses (üle 100 tuh.
a. tagasi), kui Euroopasse asusid varased neandertallased (H. sapiens
neanderthalensis), elasid Aafrikas ja Aasias juba neoantropused (H. s. sapiens) ja
säilisid veel arhantropused (H. erectus)