Muusikateooria (Kostabi õpik) - heli, rütm, dünaamika, vältused, tempo
fortissimo)
üksikute helide rõhutamiseks – marcato, forzato, sforzato, fortepiano, > jne
meloodia – ühehäälne muusikaline mõte, helide organiseeritud järgnevus
meloodiajoonis – helikõrguste liikumise suund, mis moodustab meloodia välise kuju
kulminatsioon – kõige suurem emotsionaalse pinge moment meloodia arengus,
tavaliselt tõusvas liikumises
artikulatsioon – helide omavaheline sidumine või eraldamine (legato, staccato –
katkendlikult, staccatissimo, portato)
helivaru – kõikide olemasolevate muusikas kasutavate pillide kõige alumistest kõige
ülemiste nootideni (välja jäävad need mida inimkõrv ei kuule)
diapasoon – ühe instrumendi või hääle ulatus
register – diapasoon jaguneb mõtteliselt kolmeks, alumine jne
tsooniline kuulmine – see, kuidas inimene kõiki heliomadusi tunnetab
enharmonism – sama helikõrgus, mis on väljendatud kirjapildiliselt erinevalt nt gis ja
as on enharmoonilised