1) väikesevõimsuselised, kus I <50mA Z max 2) keskmisevõimsuselised, kus I <1A Z max 3) suurevõimsuselised, kus I <5A Z max Sõltuvalt stabilitroni tüübist on stabiliseerimispinge sõltuvus temperatuurist erinev. Stabilitroni valikul tuleb pöörata sellele tähelepanu, ning valida stabilitroni tüüp sõltuvalt stabiilsusnõuetest. Väiksematel pingetel kui 3V-i valmistatakse stabilitronide asemel stabistore. Nende stabiliseeriv toime on samasugune, kuid nad ei tööta mitte vastu-, vaid pärisuunareziimis. Stabiliseeriva toime saamiseks kasutatakse neil suure tõusuga pärisuuna karakteristikat. Väljundpinge stabiilsus on stabilitronidest väiksem. 3.4.3. Kompensatsioonilised pingestabilisaatorid Kompensatsioonilised stabilisaatorid, nii analoog- kui ka impulssstabilisaatorid jagunevad kahte liiki: järjestikulised ja paralleelsed ,sõltuvalt reguleerelemendi ja koormuse ühendusviisist
Lubatavate voolude poolest jagunevad stabilitronid kolme gruppi: 1) väikesevõimsuselised, kus IZ max <50mA 2) keskmisevõimsuselised, kus IZ max <1A 3) suurevõimsuselised, kus IZ max <5A Sõltuvalt stabilitroni tüübist on stabiliseerimispinge sõltuvus temperatuurist erinev. Stabilitroni valikul tuleb pöörata sellele tähelepanu, ning valida stabilitroni tüüp sõltuvalt stabiilsusnõuetest. Väiksematel pingetel kui 3V-i valmistatakse stabilitronide asemel stabistore. Nende stabiliseeriv toime on samasugune, kuid nad ei tööta mitte vastu-, vaid pärisuunareziimis. Stabiliseeriva toime saamiseks kasutatakse neil suure tõusuga pärisuuna karakteristikat. Väljundpinge stabiilsus on stabilitronidest väiksem. 3.4.3. Kompensatsioonilised pingestabilisaatorid Kompensatsioonilised stabilisaatorid, nii analoog- kui ka impulssstabilisaatorid jagunevad kahte liiki: järjestikulised ja paralleelsed ,sõltuvalt reguleerelemendi ja koormuse ühendusviisist.
annaabi.ee 
