1. sisemise rahu kindlustamine (konfliktide ennetamine ja lahendamine), 2. vabaduse kindlustamine (kaitse teiste sekkumise eest isikuvabadusse, 3. kaitse riigi sekkumise eest ja vabaduse realiseerimise garanteeritus), 4. õigusliku võrdsuse tagamine, sotsiaalse tasakaalu ja sotsiaalse kindlustatuse tagamine, 5. sotsiaalsete protsesside juhtimine. Õigusnormide keskne funktsioon on suunata ja juhtide kodanike ja ametnike käitumist. Õigusnormid stabilseerivaad suhteid ühiskonnas ning soodustavad inimeste sotsialiseerumist. Tagavad õigusriidis füüsilise ja mõneti sotsiaalse kaitse, mida võiks tähistada kui õigusnormi turvafunktsioonina. Riik Riik on inimkooslus, mis on võimeline ennast nii sisemiselt kui väliselt kaitsma. Inimkooslus, mis on võimeline tagama korra ja julgeoleku kõigi sellisese organisatsiooni kuuluvate inimeste jaoks. Ajalooliselt on seotud tööjaotuse kujunemisega, sellel põhinev
Õigusnorm sätestab vaid tüüpjuhtumeid. Õiguse fn on järgnevad: sisemise rahu kindlustamine (konfliktide ennetamine ja lahendamine), vabaduse kindlustamine (kaitse teiste sekkumise eest isikuvabadusse, kaitse riigi sekkumise eest ja vabaduse realiseerimise garanteeritus), õigusliku võrdsuse tagamine, sotsiaalse tasakaalu ja sotsiaalse kindlustatuse tagamine, sotsiaalsete protsesside juhtimine. Õigusnormide keskne fn on suunata ja juhtide kodanike ja ametnike käitumist. Õigusnormid stabilseerivaad suhteid ühiskonnas ning soodustavad inimeste sotsialiseerumist. Tagavad õigusriidis füüsilise ja mõnetis sotsiaalse kaitse, mida võiks tähistada kui õigusnormi turvafn-i. Lisaks on neil ka otsustamisfn. 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. Õigusnormi mõte ei seisne mitte igal juhul käsu või keelu formuleerimises, vaid õigusnormi mõtteks on õiguslike tagajärgede esilekutsumine. Iga täielik õigusnorm koosneb kahest osast: abstraktne
annaabi.ee 
