Usis Uvälj U2 Usisn Usis 34 JOONIS 3.14. Stabilisaatoreid iseloomustatakse järgmiste parameetritega: 1) Stabiliseerimispiirkond. Stabiliseerimispiirkond on sisendpinge muutumise ulatus, see on U kuni U , mille kestel 1 2 väljundpinge muutus ei ületa etteantud piire (Joon.3.14.). 2) Stabiliseerimise täpsus. See on väljundpinge muutus sisendpinge muutumisel stabiliseerimispiirkonnas. Stabiliseerimise täpsus võib olla antud kas protsentides või voltides. 3) Stabiliseerimistegur. Stabiliseerimistegur näitab mitu korda väheneb pinge mittestabiilsus stabilisaatori toimel. 4) Maksimaalne koormusvool (I ) välj max See on antud stabilisaatorile lubatav suurim koormusvool (joon.3.15.). (mõnedel stabilisaatori tüüpidel antakse ka minimaalne vool, millest väiksema voolu korral stabilisaator ei pruugi enam stabiliseerida.) I välj min I välj max
JOONIS 3.14. Stabilisaatoreid iseloomustatakse järgmiste parameetritega: 1) Stabiliseerimispiirkond. 24 Stabiliseerimispiirkond on sisendpinge muutumise ulatus, see on U1 kuni U2, mille kestel väljundpinge muutus ei ületa etteantud piire (Joon.3.14.). 2) Stabiliseerimise täpsus. See on väljundpinge muutus sisendpinge muutumisel stabiliseerimispiirkonnas. Stabiliseerimise täpsus võib olla antud kas protsentides või voltides. U sis U sisn 3) Stabiliseerimistegur. K st = U välj U väljn Stabiliseerimistegur näitab mitu korda väheneb pinge mittestabiilsus stabilisaatori toimel. 4) Maksimaalne koormusvool (Ivälj max) See on antud stabilisaatorile lubatav suurim koormusvool (joon.3.15.). (mõnedel stabilisaatori