stabilisaatoriteks. Analoogstabilisaatorites töötab reguleerelemendiks olev transistor muudetava takistina kus temal hajuv võimsus on suur. Sellest tulenevalt on analoogstabilisaatorite kasutegur madal (ei ületa tavaliselt 30%) Impuss-stabilisaatorites töötab aga reguleerelement lüliti reziimis (kinni-lahti), mistõttu temal hajuv võimsus on palju väiksem ja kasutegur kõrgem (kuni 90 %) Väljundpinge on taolisel stabilisaatoril ühepolaarsed impulsid milliste sagedus või impulsi kestus reguleerimisel muutub nii ,et väljundpinge keskväärtus jääb muutumatuks. Taolise stabilisaatori väljundis peab aga olema silufilter, mis silub impulsspinget. Kuna 38 reguleerelemendi lülitumissagedus on suur (20kHz...100 kHz), siis ei ole sellise impulsspinge silumine tehniliselt raske. Impulss-stabilisaatorite väljundpinge pulsatsioon on siiski suurem kui analoogstabilisaatoritel. 39 4
Analoogstabilisaatorites töötab reguleerelemendiks olev transistor muudetava takistina kus temal hajuv võimsus on suur. Sellest tulenevalt on analoogstabilisaatorite kasutegur madal (ei ületa tavaliselt 30%) Impuss-stabilisaatorites töötab aga reguleerelement lüliti reziimis (kinni-lahti), mistõttu temal hajuv võimsus on palju väiksem ja kasutegur kõrgem (kuni 90 %) Väljundpinge on taolisel stabilisaatoril ühepolaarsed impulsid milliste sagedus või impulsi kestus reguleerimisel muutub nii ,et väljundpinge keskväärtus jääb muutumatuks. Taolise stabilisaatori väljundis peab aga olema silufilter, mis silub impulsspinget. Kuna reguleerelemendi lülitumissagedus on suur (20kHz...100 kHz), siis ei ole sellise impulsspinge silumine tehniliselt raske. Impulss-stabilisaatorite väljundpinge pulsatsioon on siiski suurem kui analoogstabilisaatoritel.
annaabi.ee 
