kõigi 15 liikmesriigiga. Enne seda veel, et Eesti saaks asutda Euroopa Liitu pidi läbima see rahva hääletuse. Rahvahääletus toimus 14. septembril 2003 ning see oli positiivne. Nii sii Eesti astusgi 2004 a. Euroopa Liitu, aga kas se oli ka hea otsus? Et eesti saaks olla Euroopa Liidu täisväärtuslik liige võttis eesti vastu uue kursi, milleks oli euro. Peale selle pidi Eesti veel liituma Euroopa Stabiilsusmehhanismiga ehk ESM-iga mis oli minu arvates viga. Kas need olid head otsused? ESM-i vastust võib võtta mittut moodi. Heas pooles on see, et Eestit toetatakse ja rahastatakse palju kuid minu arvates on Eestil ESM-iga liitumine kahjuks. Esiteks Eesti põllumehed peavad hakkama saama palju väiksema toetusega, kui teiste riikide põlluharijad. Teiseks ei meeldi mulle, et Eesti peab toetama riike, kes elasid üle oma võimete ja nende palgad on suuremad kui meil
peaksid looma alalise stabiilsusmehhanismi. Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) hakkab täitma Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM) praeguseid ülesandeid, andes vajaduse korral euroala liikmesriikidele finantsabi. (2) Euroopa Ülemkogu võttis 25. märtsil 2011 vastu otsuse 2011/199/EL, millega muudetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 136 seoses stabiilsusmehhanismiga liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on eurol, lisades artiklile 136 järgmise lõike: „Liikmesriigid, mille rahaühik on euro, võivad luua stabiilsusmehhanismi, mis võetakse kasutusele, kui see on kogu euroala stabiilsuse tagamiseks hädavajalik. Mehhanismi alusel mis tahes vajaliku finantsabi andmine toimub rangetel tingimustel.” (6) Võttes arvesse euroalasisest tihedat omavahelist seotust, võib tõsine oht nende
annaabi.ee 
