3 M1 w Jäikusribi stabiilsust kontrollitakse seina tasandi ristsuunas (arvutatakse kui surutud varrast). Nõtkeklassiks võetakse ,,c". Kui ribi on kinnitatud mõlemast otsast vööde külge, võetakse nõtkepikkuseks 0.75hw; kui kinnitus on vaid ühest otsast, võib nõtkepikkuseks võtta seina kõrguse hw. Ühepoolsetel ribidel tuleb ekstsentrilisus e võtta arvesse. Jäikusribi stabiilsuskontrollil loetakse efektiivpindala hulka kummalgi pool ribi osa seinast laiusega 15 t Jäikusribi efektiivpindala (kahe- ja ühepoolne ribi) Seina jäikusribi efektiivristlõike inertsimoment peab rahuldama järgmisi tingimusi: a (h w t w )3 - kui < 2, siis I st 1.5 hw a2 a
3 M1 3 1,0 - painduva toeribi korral 0,592 355 960 8 Vbw, Rd = 10 -3 = 932 kN. 3 1,0 Nagu selgub, on (ootuspäraselt) jäiga toeribi korral põikjõukandevõime suurem kui painduva toeribi korral, samuti tõstavad seina jäikusribid põikjõukandevõimet tunduvalt. 5.2 Jäikusribide dimensioonimine (standard EV 1993-1-5) Jäikusribi stabiilsuskontrollil loetakse efektiivpindala hulka kummalgi pool ribi osa seinast laiusega 15t vt joon. 4.6. Kui lisaks tala seina lõikejõule mõjub jäikusribile veel väliskoormus, tuleks ribi arvutada nende summast lähtuvalt. Joon. 5.3: Jäikusribi efektiivpindala (kahe- ja ühepoolne ribi) Seina jäikusribi efektiivristlõike inertsimoment peab rahuldama järgmisi tingimusi: a (hwt w )3
annaabi.ee 
