„Keskaegne rüütel“
lihttööline, kes hobusel kapates külaelanikele ja maapiirkondadele kaitset pakkus. 1 Ilmselt
tänu sellele ongi rahvusteadvusesse kinnistunud rüütel pigem positiivse tegelasena, olid nad ju
maa- ja lihtrahva kaitsjad ja hoidjad, kes sissetungijaid eemal hoidsid. Rüütlite haldusalasse
kuulus ka seaduskuulekuse järgimine, mis omakorda tingis nende tugeva positsiooni rahva
seas, kes neid austas ja alt üles vaatas.
Tulenevalt üleüldisest staatuslikust autoriteedist, värvati rüütleid kaitsma oma valduseid, mille
eest tasuti maa eraldamisega, kuhu paigutati talupojad, kes maa eest hoolt kandsid.
Vastutasuks pidid talupojad andma rüütlitele osa oma saagist, mis kulus rüütlil tema jaoks
1 James Barter. 2005
tähtsaima vara - hobuse ja sõjavarustuse peale. Ka nende hooldaminenõudis oma osa. 2 Seega
moodustasid rüütlid ja talupojad omamoodi terviku, kuna üksteise heaolu ja edukas
toimetulek oli vastastikkuses sõltuvuses