Esiajalugu ja selle periodiseering
jäänused st säilinud on madalad kamardunud põllukivihunnikud.
Samas püsis ka püügimajandus, st elatisele hangiti lisa küttimisega ja
kalapüügiga. Ühiskonnas oli olemas varanduslik diferentseeritus.
Lõuna-Skandinaavias kujunes ülikute kiht, kellel oli kontroll käsitöö ja
kaubanduse üle. Pronks omas suurt tähtsust pealikuühiskonna
väljakujunemises, seda kasutati eelkõige staatusesemete
valmistamiseks. Ühiskondlikku ebavõrdsust tõendavad ka
monumentaalsed matmispaigad, kuhu maeti ülikuid. Arvatavasti
kuulus ka maa ülikutele. Samas ei ole igapäevastes tarbeesemetes
mingisugust erinevust näha, kõik asjad olid ühesugused. Nooremal
pronksiajal leidsid aset uued muutused: vähenesid haudade mõõtmed
ja staatusesemed nii haudades kui peitleidudes. Selle vähenemise
annaabi.ee 
