Eesti ajalugu
Neist
kahe keskused olid Eesti alal (Tartu ja Pärnu), kolmas -- Võnnu (Csis) -- Läti territooriumil.
Presidentkondade (vojevoodkondade) eesotsas olid enamasti poolakad või leedulased. Enamik
maast (palju mõisaid oli jäänud omanikuta) läks riigi valdusse. Riigimaadel moodustati
halduspiirkondadena 20 staarostkonda, millest Lõuna-Eesti alale jäi 10. Staarostkondade alla
jaotusid omakorda riigimõisad -- folvarkid. Algul olid pooled staarostitest poolakad, pooled
leedulased. Hiljem sai kolmandiku neist ametikohtadest ka Liivimaa Poola-sõbralikum aadel. Osa
omanikuta Lõuna-Eesti maid jagati eluaegseteks läänideks Poola ja Leedu aadlile, maavalduse
kaotanud saksa aadel kaotas ühtlasi ka ainukontrolli maa omavalitsuses.
Liivimaa aadli esinduskogud (presidentkondade maapäevad) ja linnade esindused käisid koos
vaid kuninga kutsel. Liivimaa saadikute maapäevalt valiti kuus esindajat -- kaks poolakat, kaks
annaabi.ee 
