Liivi sõda kuni Põhjasõjani
Eesti jagatud Poola, Rootsi ja Taani kunni vahel.
Eesti kolme kuninga valduses
Poola kunn - Sigismund Augusti privileeg tagastas aadlile tema endised maavaldused
ja
kinnitas talupoegade pärisorjuse.Kõrgeimaks ametiisikuks jäi asehaldus. Maa jagati
kolme ossa -Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks.
1598 nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks nagu poolaski.
Poola 3/4 maavaldustest jagati staarostkondadeks,mida oli 10.Staarostide kohti
määras ainult kuningas vaid poolakaid ja leedukaid.
1598 aastast lubati staarostite kohtadele ka sakslasi.
Kohaliku aadli esindusorganiks jäi Võnnus maapäev, osalesid suurte linnade esindajad.
1584 andis Stefan Batory linnaõigused Valgale.
Vastureformatsioon luretlikule usule alustati, taheti teha katoliku usklikuks.
Hariduse kujunemisel oli suur osa jesuiitide ordul. Nende peamine keskus oli Tartu.
1583 asutati kolleegium(preestrite ja ilmikvendade organisatsioon).