Popkultuur ja popmuusika
Shokeerivaid asju tehti.
Punkrokk tegeles samaga, millega tegelesid situatsionistid.
Ideeks luua ausam, puhtam, rikkumatum rokkmuusika. Sisaldus etteheide, enne punki, et pole piisavalt usutavad, ausad.
70ndate rokkmuusika oli kõige rikkalikum. Superstaarid. Publik ja esineja ühel tasandil. Staaridel ei tohtinud olla üleval, vaadata
publikule ülevalt alla. Tõde oli lihtsuses, elementaarsuses. Kokkuvõtvalt mitte keegi ei tohi olla staar, kellelgi pole õigust olla
staar, staariseisund iseenesest ebaloomulik.
Teine tasand, ajaloos viljakamaks osutus, muutis briti poppmuusika huvitavamaks. Lähtus ka demüstifikatsiooniloogikatest,
järeldus oli teistsugune. Keegi pole staar, igaüks võib olla staar. Staari mõiste ei ole midagi spetsiifilist, ainulaadset. Keegi pole
olemuslikult staar, loomult ebaloomulik, rajatud ebaloomulikule eeldusele. Staar on midagi, mida saad ise konstrueerida, kui
tunned staariks olemise reegleid.
Naiste roll tollases rokkmuusikas