Löwenruh` tiik ja park
4500 aasta eest taandus viimast Valdai jäätumisaega meenutav liustiku järv ning vabanes
praegu Lilleküla tasandikuks nimetatud ala. Algselt kasutati märjapoolset maa-ala
heinamaana, hiljem kinkis Rootsi kuninganna Kristina selle piirkonna raele. Tänutäheks
nimetasid linnakodanikud selle Kristiinentaliks (Kristiina oruks). Kuninganna käsul tükeldati
maa-ala 56 ühesuuruseks tükiks, kuhu hakkasid kerkima uhked suvemõisad. Hilisema
Löwenruh` suvemõisa kohal asus Staalborn Evesti nimeline häärber. Kui vene väed
Põhjasõja ajal Tallinnale lähenesid, käskis asekuberner Diedrich Friedrich Patkull kõik
suvemõisad põletada. Pärast Uusikaupunki rahu allkirjastamist ja suurematest sõjahaavadest
kosumist, hakati suvituskohti taas üles ehitama. 18.sajandi keskel kerkisid endisele Kristiine
heinamaale uued suvemõisad koos parkidega Löwenruh`, Cederhilm`s Höfchen,
Natalienthal, Wittenhof jpt.