Eesti levimuusika 80ndatel
nii kerge ja seda mitte selle pärast, et selle kohta oleks raske vastest leida, vaid kuna stiile oli
juba niivõrd palju ja vastavalt sellele ka erineva imidziga bände- hevist kantrini, dzässist retroni.
Samuti sain vastuse küsimusel, et kui kaugele oli võimalik levimuusika tegemisega jõuda.
Kasvõi Tõnis Mägi näitel võime öelda, et oma ala tegija võis jõuda parajasti nii kaugele, et
kuuendik maailmast kuulab iga päev tema muusikat, ükskõik kas siis uisuväljakutel,
staadionikontsertidel või restoranides.
Töö kirjutaminega omandasin uusi kogemusi ja teadmisi aastatöö kirjutamise ning ka teema
kohta. Ainsana kahetsen ma viivitamist selle alustamisega, kuna oleks tahtnud teemasse
rohkemgi süveneda ja välja uurida.
27
Kasutatud kirjandus
1) Erm, A. 1989. Polkast rokini 2. Tallinn: Perioodika raamatukirjastamisgrupp.
2) Mägi, T., Vaher, B. 2006. Müümata naer