Tatarbunarõs. Mässuliste eesotsas oli kommunist, parteikomitee sekretär Aleksandr Klju? nikov. NSV Liidu püsivaks salasooviks oli kogu aeg Rumeenia valdusesse läinud Bessaraabia tagasivõitmine. Seda ideed pidi ellu viima kohalik kommunist Klju?nikov, kelle esmaseks ülesandeks oli Moldaavia Nõukogude Vabariigi väljakuulutamine ning seejärel rahva tahte sildi all ühineda Nõukogude Liiduga. Rumeenia võimud surusid kommunistliku mässukatse maha. Rahvusvaheline foon. Eesti välispoliitika oli orienteeritud Suurbritanniale. Briti laevastik tõttas Eestile appi 1918. aastal, kui Punaarmee tungis jõudsalt Tallinna suunas. Eelnenust johtuvalt peeti inglasi oma parimaiks liitlaseks. Teised suurriigid: Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid, ka Saksamaa, ei ilmutanud huvi Eesti- taolise väikeriigi vastu. Ainus lootus oli Suurbritannia. Paraku Briti välispoliitika aja jooksul muutus. 1924. aasta 2.
1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? Eesti pindala oli 1920ndatel suurem kui praegu, rahvastik oli väiksem. Riigi valitsejaks oli Riigivanem (tänapäeva mõistes peaminister). 1920ndatel oli samuti palju parteisid nagu praegugi. Valitsused vahetusid tollal tihi, tänapäeval vahetuvad tihti ministrid. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) Toimus kommunistide internatsionalistide mässukatse Tallinnas, mida juhiti Moskvast. Eesmärk likvideerida Eesti Vabariik ja liituda Nõukogude Venemaaga. Tagajärjeks oli see, et mässajad said lüüa ja pagesid Venemaale. 3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust? Mässu tagajärjel Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi, rahuaegse vabatahtliku maakaitse väena. 4. Mis olid Suure Majanduskriisi tagajärjed Eestile? Eesti krooni devalveerimine, Eesti majandus orienteerub Lääne
annaabi.ee 
