Puurmani minevik
18. sajandist prinevat kivist aita, mida hendas kangialusega vravatorn.
Tna thistavad sissesidutee alguses
pargipiiri kaks 19. sajandist prit neogooti kujunduses tellistest laotud
krohvitud vravatorni. Esivljaku lneklge
ristavad endised misa majandushooned, neist pilkupdvaim on
endisaegsel kujul silinud tellis- ja maakividest
tllakuur; idast piirneb vljak jega. Esivljaku keskel asetseb ringteest
mbritsetud ovaalne rondeel, millele on 1934.
aastal lisatud sissesiduvravast lossini viiv sstrahekiga ristatud
kesktee, mille lpus paikneb ringikujuline
purskkaev. Traditsiooniliselt avatud esivljakule on 19. ja 20. sajandi jooksul
lisatud eriliigilisi puid-psaid.
Vljaku algne barokne ldilme ei pse tna enam mjule ning on asendunud
keskteljele keskendunud paraadlikuma muljega.
Sissesidutee kesktelje lpus paiknev loss poolitab pargi kaheks. Hrrastemaja
asukoht on pargi barokset
struktuuri vaadeldes ainuvimalik; kindlasti pidi samal khal asetsema ka
enne 1881. aastal valminud lossi