KALAD! Kalad on ldnimetus vees elavatele kigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tnapeval sstemaatilist thendust, vaid on kasutusel kokkuvtliku mistena sarnase vlimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise hikuna kibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisvikutest kuni krgete mgijrvedeni. Kalad on thtsad inimese pgiobjektid, paljusid liike kasutatakse
(Mul on sinised, punased, roosad pksid). Sihitis- nitab, millele vi kellele on tegevus suunatud. Tavaliselt on sihitiseks osastavas, omastavas vi nimetavas kndes olev kndsna (Ma otsin inimesi). Sissejuhatus- teemat tutvustav ja teksti (kirjandi) phiosa juurde juhatav lik. Tarbetekstid- sisaldavad argielus ja ametlikus suhtlemises vajalikku teavet (elulookirjeldus ehk CV, avaldus, seletuskiri). Teabetekstid- sisaldavad tpset, sstemaatilist ja kontrollitud infot (uurimus, referaat). Teemaarendus- teksti (kirjandi) phiosa, mis koosneb likudest. Tekst- kindlas olukorras kindlal eesmrgil kasutatud keel. Iga tekst moodustab omaette thendusliku terviku. Tiend- lauses kndsna juurde kuuluvad tpsustav(ad) sna(d) (Pisike tigu puges phku). Verbita lauselhend- lause snarhm, milles puudub tegusnavorm (Anne astus ue, sussid jalas). Vljendtegusna- tegusna ja kndsna hend, millel on lekantud thendus (pin phe).
annaabi.ee 
