ELEKTRILAENGU JVUSE SEADUS -)kehad elektriseeruvad hrumisel selleprast et mingi hulk elektrone lheb le helt kehalt teisele. Kehade elektriseerumisel toimub elektronide mberjaotumine kehade vahel, mis enne hrdumist olid neutraalsed. -)kahe elektriseerunud keha kogulaend on aga vrdne nulliga, nagu see oli enne kehade elektriseerumist. -)Kui elektrilaendu lekannet ssteemi vi ssteemist vlja ei toimu, siis moodustavad kehad elektriliselt isoleeritud ssteemi. -)Elektriliselt isoleeritud ssteemis kehtib elektrilaengu jvuse seadus. -)Elektriliselt isoleeritud ssteemi kogulaend on muutumatu. -)Valem: q1 + q2 + ... qN = const. q1;q2-ssteemi kuuluvate kehade laengud. ELEKTRILAENGUTE LEKANNE -)Elektrilaengut vib edasi anda helt kehalt teisele, selleks tuleb eletriseeritud kehaga puudutada elektriseerimata keha. Niisuguse kokkupuute tulemusena mlema keha laengud vrdsustuvad.
alt.Ja osa Hitleri liitlasi kuulutas talle sja.Nt.Soome ja Bulgaaria,Prantsusmaa,kui ta oli vabastatud. Hitleri vastase koalitsiooni majanduslikuks alustalaks oli USA.Sjaliselt oli kige suurem koorem kanda Nukogude Liidul.Kasutati lend-lease ssteemi.Selle kaudu USA varustas Nukogude Liitu ja Inglismaad sjatehnika ja toiduainetega.Kusjuures sjatehnika,mis sjas hvis ei kuulunud tagastamisele.Muu tehnika pidid tagasi andma peale sja lppu.Sellest ssteemist oli Nukogude Liidul eriti palju abi,kuna terve sja jooksul armee toideti USA abiga.Hitleri vastane koalitsioon kordineeris oma sjalist tegevust,ajastati pealetunge.Eriti aktuaalne oli Teise rinde avamise ksimus.Teiseks rindeks nimetati Lneriikide poolt avatavat rinnet Lne-Euroopas.See oli isegi rohkem levinud termin kui Lnerinne vms.Esimene rinne oli Idarinne.(Nukogude ja Saksa rinne) Teise rinde mtteks pidi olema see,et ta pidi leevendama sakslaste survet Nukogude Liidule
kohastunud orgaanilise aine kiireks lagundamiseks. Heitvesi viibib aeratsioonitankis 4-8 tundi. Selle aja jooksul heterotroofsed bakterid tarbivad heitveest lahustunud orgaanilise aine (osa org. ainest mineraliseeritakse, osa konverteeritakse mikroobide biomassiks) . Aereerimise lesandeks on varustada baktereid hapnikuga ja segada aktiivmuda heitveega. Sedimentatsioonimahuti-siin aktiivmuda settib, osa settinud aktiivmudast lheb tagasi aeratsioonimahutisse, lejnu eemaldatakse ssteemist. Tavaliselt on aktiivmuda vanus 5 kuni 15 peva, suvel lhem ja talvel pikem. Aktiivmudaprotsessi modifikatsioonid: 1) aeratsiooni aeg vib olla pikem - 30 tundi ja aktiivmuda vanus rohkem kui 15 peva, sel juhul ei ole vaja heitvett eelnevalt filtreerida ja ssteem vajab vhem aereerimist. Sobilik vikestele asulatele. 2) oksdatsioonikanalid - ovaalsed ringkanalid, mida aereeritakse prlevate rootoritega Aktiivmuda bioloogia. Aktiivmudal phineva protsessil on 2 eesmrki-
annaabi.ee 
