Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
ja lõppes umbkaudu 1526 ning hõlmab seega viikingiaega ja
keskaega. Eesti ja Rootsi suhetest annavad kirjalikku tunnistust need Rootsi ruunikirjad, kus on mainitud Eestit, Virumaad,
Saaremaad, Ruhnut või mõnda Eestisse sõitjat. Viikingiajal olid eestlaste ja rootslaste suhted sõjalised ja kaubanduslikud.
Keskaegsed kontaktid olid juba palju mitmetahulisemad. Rootsi piiskopid tegid misjonitegevust Läänemere idakalda
paganate hulgas. Sellest ajast on tekkinud palju sselleteemalist sõnavara. Rootslane oli eestlasele palju lähedasem kui
sakslane ja see lähedus võis soodustada rootsi keelest eesti keelde laenamist. Vanarootsi laensõnade puhul on probleemiks
nende eraldamne vanapõhja laenudest, ses vahel puuduvad siingi keelelised kriteeriumid.
uusrootsi ehk riigirootsi – Eesti alad läksid järk-järgult Rootsi võimu alla. Rootsi aeg tõi endaga kaasa Eesti lähenemise
Rootsile. Eestisse saadeti ametnikke, kaupmehi, käsitöölisi, tuli ka vaimulikke
annaabi.ee 
