Idapataljone kasutati alguses julgestusteenistusteks Saksa rinde tagalas, hiljem lahingutes Punaarmee vastu. Politseivõimud moodustasid politseipataljone. 1942 hakati värbama vabatahtlikke Eesti SSleegionisse kus kasutati veidi kavalust, kuid vähesed liitusid sellega ja Saksamaa polnud rahul siis asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega. Eesti leegioni ametlikuks nimeks sai SSdiviis. Eesti Omavalitsus kuulutas 31.jaanuaril 1944. aastal välja üldmobilisatsiooni, mis hõlmas kõiki mehi. Põhiosa meestest koondati piirikaitserügementidesse, osa kasutati leegioni täiendamiseks. Jaanuari lõpul aitas 20. Eesti SSdiviis peatada Punaarmee rünnakuid Oppelini (pragu Opole) lõigus. Suur osa Eesti sõduritest langed Tsehhimaal Punaarmee vangistusse, mõned said põgeneda Inglise ja Ameerika okupatsioonidesse. 20. Eesti SSdiviis
moodustunud Omakaitse 44 000 meestEesti puhastamine Punaarmee riismetest ja sõjaliselt oluliste objektide valvamine moodustati vabatahtlikest Idapataljon ja politseipataljon vahiteenistus Venemaa pinnal ja lahingud partisanidega, rindevõitlus Punaarmee vastu moodustati vabatahtlikest Eesti SSleegion rindepataljon, võitlus Punaarmee vastu värvati vabatahtlikke 20. Eesti SSdiviis võitlus Punaarmee vastu sundmobilisatsioon Soome poolel: Jalaväerügement 200 (soomepoisid) kaitsta Punaarmee uue sissetungi eest 3500 vabatahtlikku eestlast Nõukogude poolel: 22. territoriaalne laskurkorpus taandumislahingud LoodeVenemaalsundmobilisatsioon 8. Eesti laskurkorpus sõdimine rindel sundmobilisatsioon
annaabi.ee 
