Egiptus
kilde, mille teravad servad kulusid l�iketeradeks �ra. Nendega n�liti ja t�keldati
loomi. Oli k�tt ja korilane raipes��jate k�rval. �ppis tuld kasutama. T�nap�eva
inimese pikkune, tumeda naha, kehaehitus sarnane t�nap�eva inimestega, k�ne v�ime
piiratud.
U 700000-600000 a tagasi kujunes Heidelbergi inimene(Homo heidelbergensis). Oli
suuri loomi k�ttiv jahimees, valmistas keerukaid t��riistu. Oli l�hike ja j�ssakas,
vaimselt �letas eelk�ijaid.
U 250000 a tagasi kujunes uus liik hominiide - neandertallased. Asustasid
ulatusliku territooriumi Atlandi ookeanist Kesk-Aasiani. Olid h�sti kohanenud karmi
kliimaga, neil oli j�ssakas kehaehitus, kolju suurus t�nap�eva inimesega enam v�hem
sama, oskasid k�nelda. Nad matsid oma surnuid ning olid k�llalt targad.
Ajal, mil neandertallased domineerisid Euraasias, oli v�lja kujunenud uus
inimliik - Homo sapiens e n��disinimene
annaabi.ee 
