läätspikksilma. d. 1837 Struve määras esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist. e. 1865 Arthur Joachim von Oettingen alustas Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumis (Metobsis) süstemaatilisi ilmavaatlusi. f. 1885 Carl Ernst Albrecht Hartwig avastas Tartu Tähetornis supernoova süttimise Andromeeda udus. g. 1904 Metobs hankis Hvolsoni aktinomeetri ja B.I. Sreznevski juhendamisel alustati aktinomeetrilisi vaatlusi. h. 1919 Eestis hakati ametlikult ilma ennustama. i. 1922 Ernst Öpik määras Andromeeda udukogu kauguse. j. 1924 ilmus esimene Tähetorni Kalender. k. 1950 Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi direktoriks sai Aksel Kipper. l. 1950 Tartu linna servas rajati aktinomeetriajaam, mille juhatajaks sai Juhan Ross. m
· 1824 - Tartusse saabub 9-tolline Fraunhoferi läätspikksilm, tolleaegne maailma suurim akromaatiline teleskoop. · 1837 - F.G.W. Struve määrab esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist. · 1865 - Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumis (Metobsis) alustab A. Oettingen süstemaatilisi ilmavaatlusi. · 1885 - E. Hartwig avastab supernoova Andromeeda udukogus. · 1904 - Metobs hangib Hvolsoni aktinomeetri. B. Sreznevski juhendamisel alustatakse aktinomeetrilisi vaatlusi. · 1911 - Metobsis pannakse tööle Callendari päikesekiirguse iseregistreerija. Seda kasutati summaarse kiirguse registreerimiseks 1911-1915 ning lühemat aega 1926. aastal. · 1919 - Eestis hakatakse ametlikult ilma ennustama. · 1922 - E.J. Öpik määrab Andromeeda udukogu kauguse. · 1924 - Ilmub "Tähetorni Kalendri" esimene number. · 1937 - E.J. Öpik loob meteoornähtuste füüsikalise teooria.
annaabi.ee 
