Eesti teel iseseisvusele
sõjatüdimus ja umbusaldus valitsuse vastu, kõneldi plaee pöördest ja keisri kukutamisest. 1917.
aasta lõpul saavutas kriis haripunkti. Petrogradis vallandusid streigid ja miitingud- hullunud ja
näljas rahvahulk ründas poode. Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise
Valitsuse kätte, kes üritas suunata Venemaad demokraatlikule arenguteele. Tallinas toimus
ülelinnaline sreik- vangid vabastati ja hoone süüdati põlema, rüüstati politsei-ja kohtuasutusi,
relvastatud madrused ja sõdurid tapsid ohvitsere ja politseinikke.
Autonoomiaseadus- 30.märts 1917. Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, mida juhtis Jaan
Poska. Aktiviseerus parteide loomine ning tegevus (küõige enam pooldajaid sotsialistlikel pooltel),
valiti esimene rahvaesindus Eest Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev (62liiget), kus seati ametisse
annaabi.ee 
