"sreibertsiiti" - 1 õppematerjal

Meteoriidikraatrid Eestis

Raudmeteoriidid sisaldavad peale raua 5-30 % niklit. Kivimeteoriitide põhimassi moodustavad silikaatsed mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad paljudel juhtudel primaarse kosmilise aine tombuksikondreid. Segameteoriidikraatrite koostis on vahepealne. Meteoriitidel on korrapäratu kuju, neil pole teravaid nurki, pinda katab õhuke sulamis koorik ning selles on madalad lohukesed - regmaglüptid. Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale (sreibertsiiti, olhamiiti). Meteoriitides leiduvate radioktiivsete või kosmioogeensete isotoopide uurimine võimaldab määrata meteoriitide aine kosmilist ja maalist vanust. Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löögiplahvatus või plahvatuskraatreid, neid ümbritseb tavaliselt ringvall. Suurte meteoriitide põrkumisel tekib plahvatus, selle ajal meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri. Aastas langeb maale umbes 1000 meteoriiti, nendest leitakse 10-15