EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
Loo
lõpus saame teada, et kala on tapetud – püssilasuga. Selgesti antakse
mõista, et tegu oli mõrvaga, eriti küüniliseks muudab asja see, et kasu-
tati kalapüügile võõrast meetodit.
Eerme tunnistab oma kogumiku järelsõnas, et ei oska oma teost mingis-
se kirjanduslikku konteksti paigutada. Temaatilisel alusel võiks kala-
püügikirjadest moodustada täiesti omaette tekstiderühma. Varasest popu-
laarteaduslikust kirjandusest kuulub sellesse rühma Jaan Spuhl-Rotalia
"Kodumaa kalad" (1896). See suures osas saksa- ja venekeelsel materjalil
põhinev raamat on kohandatud eesti oludele. Eestimaal elavate kalaliikide
loodusteaduslike kirjelduste kõrval pakub raamat infot iga liigi kulinaar-
sete omaduste kohta ning annab ülevaate kalatoidulistest linnuliikidest.
Kalakirjandust on silmapaistvalt viljelenud Rudolf Sirge (selle kohta vt
Eesti looduskirjanduse lugu 259
annaabi.ee 
