Eesti uusima aja ajalugu
agraarreform),
Põllumajandus oli ikkagi põhiteema, 2/3 rahvast olid sellega seotud. Suurmaapidamine ehk
mõisamajandus ja väikemaapidamine ehk talumaa majandus. Mõisnike puhul oli hea see, et
nad tegid uudismaid, nad võtsid kasutusele moodsad viisid, tehnika, väetamise,tõuaretuse.
Mõisamaid oli 58%, aga põllumaadest 43%. Turule tootis mõis enamuse toiduainetest.
Mõisatest said algused ka meiereid, kes algselt palkasid välismaalt, aga eest sptesialistide
tekkimisel ka eesti mehi, kes hakkasid sellega hästi teenima. Sajandi alguses oli rõhk pigem
karjakasvatusel, et saada piima, kui nt põllumajandusek, Seal vähenes rukki osakaal, kasvas
kartul kui söödatoit ja juurviljad iluaedades.
(Stolõpini agraarreform) 1906. aastal läbiviidud reform, mis lahutas külakogukonnad
ja soodustas üksiktalude teket Sellega püüti anda ettevõtlikumale talupojale
võimalus eraomanduslike üksikmajapidamiste loomiseks ja et liigne rahvas saaks
annaabi.ee 
