Liivi Keel
asemel oli salatsiliivis minnek. Mõlemat liivi keele põhikuju ühendab ikkagi rohke ehtliivilik
sõnavara, nagu aim 'pere', ama 'kõik, kogu', kõsa 'viha', ok 'karu', umar 'õun' jms. Nii salatsi- kui
ka kuraliivis esineb palju häälikukadusid ja seeläbi tekkinud vormide sarnastumisi.
Esimene suurem ülevaade salatsiliivi allikatest ja keelest on Eberhard Winkleri 1994. aastal
Münchenis ilmunud raamat ,,Salatsiliivi keelematerjalid" (,,Salis-livische Sprachmaterialien").
Eelmisel aastal trükivalgust näinud ,,Salatsiliivi sõnaraamat" (,,Salis-livisches Wörterbuch",
koostanud E. Winkler ja K. Pajusalu) on kokkuvõte Göttingeni ülikooli soome-ugri keelte professori
Eberhard Winkleri paarikümne aasta pikkusest tööst salatsiliivi vanade käsikirjadega.
Salatsiliivi keelt on teadaolevalt kasutanud ilukirjanduskeelena üksnes läti keeleteadlane
Laimonis Rudztis (19061973), kes avaldas 1934. aastal liivi kalendris neljaleheküljelise
annaabi.ee 
