20. sajandi saksa kirjandus
Mina jutustaja Chandos, tal
sarnasusi Hoffmannsthaliga, kuid pole autobiograafiline.
Idee: peategelane lord Chandos tunneb, et ei ole võimeline rääkida, sõnadega olulist
edasi anda. Põhjuseks on see, et sõnad on oma tähenduse kaotanud. Kirjeldab, miks ta
ei saa enam korralikult rääkida ja mõelda. Jutustab oma elust ja kogemustest, miks see
nii on. Tunneb, et sõnad hakkavad tähendust kaotama. Ta räägib fenomenist, mis
sajandivahetusel on teemaks keelekriis, Sprachkrise Chandos-Krise. 20.sajandi
kirjanduses keelekriis alguses. See küsimus on sarnane paljudel. Sõnad on minetanud
oma tähenduse. Esimesena väljendas seda ideed siis just H oma tekstis Ein Brief. Kas
sõnad on adekvaatsed või mitte. Kõigepealt kritiseerib Chandos kirjandust, see pole
nagu oli vanasti. Sõnad on muutunud tühjaks. Sealt liigub edasi mõtlemisse,
kritiseerib üleüldist keelekasutust, mis viib vale mõtlemiseni. Vale mõtlemine viib
vale maailmakorrani