Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni
Kiievi vürstiriik lagunes 1136.a.
Jõukas Novgorod, Polotsk ja Pihkva muutusid iseseisvaks.
1158.a. sai Lüübekist tähtis kaubanduslik keskus Läänemere ruumis. Liitlaseks
ja saksa kaubanduse tugipunktiks oli Visby linn Gotlandil.
Lundi piiskop nimetas 1169.a. munk Fulco Eestimaa piiskopiks ja palus
Skandinaavia riikide kuningaid teda aidata eestlaste ristmisel. Skandinaavlased
tegid mõned röövretked Eesti aladele, pidevamat vallutustegevust ei esinenud.
Aastal 1170 spprotasod eestöased rüüsteretke Ölandile.
1177.a. nim. Kroonikates eestlaste pidevaid võitlusi maale tungivate
venelastega; eestlased tungisid vasturünnakul Pihkva alla.
1187.a. hävitasid idaviikingid ( kas karjalased, saarlased, liivlased või kõik )
Rootsi tähtsa kaubanduslinna Sigtuna Mälari järve ääres.
1192.a. tegid venelased röövkäigu Ugandisse, põletades maha Tarbatu ( Tartu )
ja Otepää linnused. Eestlased tegid taas vasturünnaku Pihkva suunas. Taanlased