Adamson-Ericu kunstimuuseumi retsensioon
aastal heideti ta Kunstnike Liidust välja, võeti ära ateljee ja võimalus kunstnikuna
töötada. Tänu sellele tabas kunstnikku 1955. aastal parempoolne halvatus. Kuna parema
käega ei suutnud ta isegi pintslit hoida, hakkas ta maalima vasaku käega. 1953. aastal
kutsuti Adamson-Eric siiski tagasi ENSV Riiklikku Kunstiinstituuti.
Viiekümnendate aastate lõpuks taastus ta loominguline potensiaal. Temaatikaks
olid suvised maastikud, lilled, vaikelud, käsitluslaad spotaansem, värviskaala pingelisem
ja kirkam
Tarbekunstnikuna iseloomustavad Adamson-Ericut dekoratiivsed
värvilahendused, pingestatud, julged kompositsioonid ja sageli primitiviseeriv joonis.
Adamson-Eric tõi eesti tarbekunsti uue vaimsuse, laiendas ja avardas tarbekunsti piire.
3
Tegeledes paljude erinevate materjalidega, jäi Adamson-Eric ka tarbekunstnikuna
eelkõige maalijaks