Nimetu
ristküliku kujuline, kuna lõiketera asus ainult tipupoolse kolmandiku ulatuses. Sellise
profiiliga relv võis olla üle meetri pikk ja väga peenike, ilma et see oleks murdunud. Hiljem
muutusid rapiirid lühemateks ja kergemateks vehklemisrelvadeks. Kergemaks ja õhemaks
muutusid ka saablid. Kerge saabel oli ratsaväe ja ohvitseride seas aktiivselt kasutusel veel
esimeses ilmasõjas, tänapäeval kuulub see vahel sõjaväe paraadmundri juurde.
Tänapäeval on mõõk rohkem sportrelv ja armee igapäevasesse varustusse ei kuulu.
Kolmanda maailma riikides võib leida selles suhtes küll erandeid, mõõgalaadsetest relvadest
leiavad näiteks aktiivset kasutust matseeted, millega mõndes Aafrika riikides veel hiljaaegu
laiaulatuslikke genotsiide on korda saadetud.
Mõõga valmistusviis on alati olnud keerukas ja kallis, see on auväärse sõdalase riist ning
nõuab meisterlikku käsitsemist. Asjatundmatu kasutaja võib kergesti rikkuda väärtusliku
relva