Õistaimed referaat 10lk
Halvaks küljeks
on see, et vegetatiivselt paljunevate umbrohtude vastu on väga raske võidelda. Kõik nad paljunevad
veel ka seemnetega.
Eoseline paljunemine on omane vetikatele, sammal- ja sõnajalgtaimedele. Lihtsama
ehitusega vetikatel(nt. Koppvetikal, klorellal, vesijuuksel) võivad eosed tekkida tavalistes
keharakkudes. Sammal- ja sõnajalgtaimedel moodustuvad eosed vastavates organites- eoslates ehk
sporoangiumides. Eosed ehk spoorid on üherakulised. Seejuures võivad nad erineda nii kujult kui ka
suuruselt. Mõnel üherakulisel vetikal, nt. Klorellal, on eosed kujult ja ehituselt emaraku sarnased.
Seljuhul nimetatakse neid autospoorideks. Viburi või viburitega varustatud eoseid nimetatakse
zoospoorideks. Erinevalt keharakkudest on eostel tugev kest, mis kaitseb neid ebasoodsate
keskkonnatingimuste eest. Eosed sisaldavad rohkesti varuaineid, aga vett on neis tunduvalt vähem
kui keharakkudes
annaabi.ee 
