Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Millised kehaosad on kokkusurutud, ülevenitatud või ülepainutatud?
Millised vigastused võivad olla seeläbi tekkinud?
Kui suur oli pidurdus või kiirendus?
Kas teiste õnnetuses osalenute vigastustest saab järeldada patsiendi vigastusi?
Kas kannatanu on põrkunud vastu objekti: kas see on deformeerunud? Kus, mis kõrguselt, kui
sügavale, kui laialt?
Millised deformatsioonid on vigastatu spordivahendil?
Millist kaitsevarustust kannatanu kasutas?
Kas trauma oli terava ja/või tömbi mõjuga?
Kokkuvõte
Lihtsate füüsikaliste põhialuste tundmine koos hoolika andmete kogumisega õnnetuspaigas on
eelduseks, et õnnetuse mehhanismi potentsiaalseid mõjusid õigesti hinnata. Liiklusõnnetustel,
kukkumisel suurtest kõrgustest, torke-, laske- ja plahvatusest põhjustatud vigastustel on igaühel
oma tüüpiline tekkemehhanism, mille tagajärjeks on spetsiifilised vigastused