Eesti suusasport
Rahvale on mõte, et me oleme tugev suusaspordimaa, kinnisideeks saanud.
Tegelikkuses hakkab see kuldne põlvkond mööduma. See tõstatab küsimuse:
,,Kas me ikka oleme nii suured kui arvame?" Lootus püsib, et äkki saab veel
uutest poistest asja, kuid mina usun, et selliseid veterane nagu vanem põlvkond,
nendest ei saagi. Kord on määre kehv, kord on kehv päev, vahel üldse ei lõpetata
kõik see sisendab ebakindlust tuleviku suhtes.
Palju on kurdetud selle üle, et meie sporditreenerid ei oska õigel ajal lapsi
treenida. Õige aeg tõsisemalt treenima hakata pidevat olema kaheteistkümne-
kolmeteistkümne aastasena. See tähendab nädalas viis kuni seitse trenni, mis
tänapäevase Eestiga võrreldes on kolm-neli trenni nädala kohta rohkem.
Võrreldes Eestit Sloveeniaga tuleb ilmsiks tõsiasi, et meie väike medalisaak ei
ole seotud meie väiksusega. Sloveenia on Eestist 2 korda väiksem, veidi üle
kahekümne tuhande ruutkilomeetri. Rahvaarv on Eestist küll seitsmesaja