Üldiselt peaks kolm tundi olema piisav, et seedida ja omastada süsivesikuterikas võistluseelne eine. Kuid esineb ka individuaalseid kõikumisi, mistõttu iga sportlane peaks jälgima oma enesetunnet ja seedetrakti seisukorda võistluste ajal (kas esineb täiskõhu tunne, iiveldus), et leida enesele kõige sobivam võistluseelse ja ka treeningueelse toitumise aeg ja menüü. Lisaks toitumisele on sportlastel oluline ka vedeliku tarbimine. Sporditeaduslikud uurimused on näidanud, et väsimus pikaajalisel kehalisel pingutusel (näiteks pallimäng, aeroobika- ja jõutreening, tervisejooks, rattasõit) tuleneb vedelikukaotusest (higistamine), organismi süsivesikute varude vähenemisest ja elektrolüütide (K+, Na+ ja Cl+ ioonid) disbalansist. Eriti on need nähud võimendunud soojas-kuumas keskkonnas treenides. Kui kehakaal vedeliku kaotuse läbi langeb 2%, siis kehaline töövõime väheneb selle tulemusena 20%. Kaotatud vedeliku ja
kokkutõmbumist. Olulisemad kaltsiumi allikad on piim ja piimatooted, kala. D-vitamiin D-vitamiin on vajalik kaltsiumi imendumiseks ja ladestumiseks luudesse, samuti luukoe uuenemiseks. Luude kõrval mõjub D-vitamiin positiivselt lihastele, suurendades jõudu ja seeläbi parandades koordinatsiooni ja vähendades kukkumise ohtu. Peamisteks allikateks on rasvane kala, munakollane ja maks. Vedelik Lisaks toitumisele on sportlastel oluline ka vedeliku tarbimine. Sporditeaduslikud uurimused on näidanud, et väsimus pikaajalisel kehalisel pingutusel tuleneb vedelikukaotusest (higistamisest), organismi süsivesikute varude vähenemisest ja elektrolüütide (K, Na ja Cl ioonid) disbalansist. Kui kehakaal vedeliku kaotuse läbi 13 langeb 2%, siis kehaline töövõime väheneb selle tulemusena 20%. Suurema
annaabi.ee 
