Kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses
August Weizenberg ja Amandus Adamson.
· XX sajandi alguses arenes kunstielu kiiresti. Asutati rida ateljeekoole, korraldati kunstinäitusi,
loodi Eesti Kunstiselts. Kasvas professionaalsete kunstnike pere Ants Laikmaa, Kristjan Raud,
Konrad Mägi, skulptor Jaan Koort. Esimese Eesti arhitektina alustas Georg Hellat.
· Süstemaatilisem tegelemine kehakultuuriga algas sajandivahetusel, mil suuremates linnades
asutati spordiringe. Tuntumateks spordiseltsideks olid ,,Kalev'' Tallinnas ja ,,Taara'' Tartus.
Silmapaistvaimad tulemused olid maadluses. Georg Lurichi, Aleksander Abergi ja Georg
Hackenschmidti tunti terves Euroopas. Martin Klein tõi 1912. a. Eestisse esimese
olümpiahõbeda klassikalises maadluses. Venemaa ulatuses saavutati tulemusi ka teistel aladel.
Nii kuulus maailmasõja ajal Venemaa 29 kergejõustikurekordist 16 eestlastele.