osavõtusse koolivälistest organisatsioonidest ja ettevõtmistest. Temal olid omad kindlad kasvatuslikud põhimõtted. Ta pidas koolis kõva korda. Oli ise täiskarsklane ja võis mõndagi õpilastele andestada, kuid mitte kunagi elumehelikkust ja enesepõletamist. Suitsetamine või restorani külastamine ei tulnud kõne allagi. Ausus oli meil au sees ja vargusi ei esinenud. 1930ndate aastate algul olin kooli spordiringi esimees ja pöördusin direktori poole sooviga saada spordiringile raha, et üürida korv ja võrkpallimeeskonna treeninguteks Harjuoru võimla. Westholm vastas range eiga. Mõni päev hiljem külastas ta meie võimlemistundi Kaitseliidu võimlas, nägi meie viletsat korvpallimängu ja järgmisel päeval kutsus mind enda juurde ning küsis: "Kui palju on raha tarvis korvpalli treeningutundide üürimiseks?" Vastasin: "Viiskümmend krooni." Ja saimegi selle summa.
Liina Molotovskaja. Paide-suuruses linnas jätkuks tööd kindlasti täiskohaga nii poiste kui tüdrukute treenerile. Hetkel aga töötab Paides ainukese treenerina Toivo Evardi ning sedagi vaid kooli huviringi raames. Seetõttu on Paide sportlaste esindatus vabariiklikel võistlustel üpris tagasihoidlik. AMBLA Ambla osa maakonna kergejõustiku ajaloos on kindlasti tähelepanu vääriv. Juba 1910. aastal pandi Amblas alus oma spordiringile Ambla Jõukarastuse Seltsile. Kuigi otsa tegid lahti raskejõustiklased ja vutimehed, jõuti peatselt ka kergejõustiku juurde, mis läks üha enam moodi. Mõne aasta jooksul kujunes Amblast koguni maakonna tugevamaid kergejõustikukantse, kuhu koondus selle ala entusiaste kogu ümbruskonnast. Paraku polnud Amblas pikka aega õiget spordiplatsi, alles kohalikku kooli võimlemisõpetajaks tulnud Olav (Olaf) Topmani eestvedamisel alustati 1922. aastal spordiväljaku väljaehitamist Arulagedale