Ma ei hakka rääkima spordi kasulikkusest kehale, tervisele, seda on juba palju tehtud. Pigem räägin sportimise mõjudest inimese kujunemisele ja mõjudest. Sportimise mõjudest inimese ellusuhtumisele on tegelikult väga ammu aru saadud. Targad mehed on on öelnud, et sport arendab kehalisi võimeid, vaimseid võimeid, soodustab suhtlemisoskust ja omab tohutut rolli isiksuse kujundamisel. Ma julgen omal kogemusel väita, et kui sind on tabanus 'spordipisik' siis see on parim asi, mis noore inimesega juhtuda saab. Ei ole vahet, mis alaga on tegemist, pärast esmast 'nakatumist' on vaja natuke aega et tekiksid esimesed tulemused. Tulemus on see, mis motiveerib sind edasi tegelema. Kui ma ise esimest korda võistlustele läksin, siis mul läks kohe alguses väga hästi, ja tänu sellele ma tahtsin koguaeg trennis edasi käia et veel paremaid tulemusi saavutada. Tänu sellel sünnib ka kohusetunne- trennis käimine. Ma ise olen kergejõustiku inimene
Lipp. Tiit Lääne kasutab raamatus ka enda läbikogetud sündmusi nagu näiteks Hea Tahte mängudel osalemisest ja teiste ajakirjanikega kogetust. Heino Lipp, sportlane, kes sündis 21 juuni 1922 talupidajate Julius ja Alma Lipu peres. Talu asus Kirde-Eestis, otse Kiviõli piiril. Heino oli päris sportlikust perekonnast. Tema vanemad vennad Erik (1913) ja Endel (1921) pakkusid talle konkurentsi jooksudes, hüpetes, heidetes. Sealt sai alguse kah Heino spordipisik. Oma suurepärase põhja, tugevuse sain ta maatööd tehes ja ema häid maatoite süües. Suurema alguse sai 1939, üks aasta enne keskkooli lõpetamist, astus ta väikse kohaliku spordiseltsi liikmeks. Esimese võistluse tegi Lipp peale ajateenistus 1942 aastal Rakveres, kus tema tulemuseks kohe kaks esikohta 400m jooksus 55,0 ja ketteheites 39.87. Sealt algas tema sportlase tee. Tema esimene Eesti meistritiitel tuli
annaabi.ee 
