Eestlased olümpial sõdadevahelisel perioodil
sportliku arengu seisukohalt olid need paljuski novaatorlikud mängud.
Isegi ülemaailmne majanduskriis ei suutnud peatada spordi üldist
arengut. Saabus aasta 1936 ja Berliin. Senipeetuist suurimad ja
võimsamad mängud. Kuid täistribüünide ja skandeeriva rahva kõrval
märgati järjest rohkem haakristi-lippe. Berliin oli kui kõue-eelne
päikeseloojang, mis kuulutas edasisi sündmusi. Ja järgmist olümpiat ei
tulnudki. Ei tulnud ka ülejärgmist. Kümned ja sajad spordikuulsused
langesid kas lahinguväljal, hukati vangilaagrites või näljutati surnuks
tööpataljonides. Oma medalid ja kuulsus jäi võitmata paljudel suurtel
sportlastel, kes väärinuks olümpiamedaleid, kuid ei saanud neid iial. Uute
olümpiamedalite jagamiseni jäi tosin aastat.
Kergejõustik
Kergejõustik on olnud alates 1896. a. Ateena OMist kõikide
kaasaegsete olümpiamängude peaala. Pärast 1913. a. Berliini kongressi
hakati fikseerima ka ametlikke maailmarekordeid.Esimesed ühtsed