"spordikomiteest" - 1 õppematerjal

Spordi ajalugu aastaarvud

Austraalias ilmus esimese Välis-Eesti spordiväljaandena "Eesti Spordileht" 1958 1. jaanuarist alustas ilmumist "Spordileht". Toimusid Tallinna I spordimängud, mille eeskujul hakati läbi viima paljusid regionaalseid spordimänge. Avati Eesti Põllumajanduse Akadeemia spordihoone 1959 Toimus tõsine reorganiseerimine Eesti NSV spordiorganisatsioonides, kehakultuuri- ja spordikomiteede asemel kutsuti ellu spordiühingute ja organisatsioonide liidud. Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordikomiteest sai ENSV Spordiühingute ja Organisatsioonide Liit (SOL), mille esimeheks jäi Boris Tolbast. SOL-i presiidiumi otsusega moodustati spordialade arendamiseks 31 spordialaföderatsiooni. Likvideeriti Eesti NSV "Spartaki" vabariiklik organisatsioon (liideti VSÜ "Kaleviga"). Toimusid I Eesti maanoorte spordimängud (hiljem maaspordimängud). Esimeste Eesti naissportlastena jõudsid maailmameistritiitlini korvpallurid Maie-Maret Otsa-Vishnjova ja Ene Kitsing-Jaanson