Heino Lipp - Uurimistöö
väiksemate naelkingadega teiseks. Aasta hiljem 1944. aastal, punktisummaga 5812 oli ta juba
Eesti meister.(Teemägi_1963)
Noor mees oli treeninud ainult oma tarkuse järgi. Sellest ka valusad tagajärjed. Näiteks tuli
odaviskes viletsast tehnikast tingituna viimased katsed sooritada ,,äravisatud" käega. Lipp oli
juba 22-aastane ning Eesti meister, kuid tema puhul ei saaanud veel rääkida mingist
proffessionaalsest ja kaalutletud treeningust. Spordikirjandust, mida sellel ajal niigi vähe oli,
polnud Lipu kätte jõudnud.
2.2. Sõja-aastate raskused
1939. aastal alanud sõda muutis paljuski ka olukorda spordis. Võistlusi oli vähe. Peale Eesti
meistrivõistluste praktiliselt polnudki. Nii läksid mööda mitu head hooaega kõige paremast
sportlaseeast. Et hoiduda mobilisatsioonist Saksa sõjaväkke, läks ta tööle õlivabrikusse, kus
sai ametinimetuse riistakambri pealik.(Heuer_1997)
Silmitsi tuli seista ka eluohtlike situatsioonidega
annaabi.ee 
