Nimetu
vôistlusspordile. Spordis kehtivad hoopis sellised reeglid nagu konkurents, vôit ja
domineerimine. Kôige tugevam spordi sisemise struktuuri tunnus aga on tema
reeglid. Need on piirangud, millega sportlased kohandavad ennast vabatahtlikult,
mis on kindlaks määratud spordi poolt ja mis on pideva muutuse objektid. Spordi
sisemine struktuur ei baseeru ainult reeglites, mis on kirjas spordiassotsiatsioonide
reeglistikus. See sialdab samuti mitteformaalset sportliku tegevuse strateegiat, mis
määravad kindlaks näiteks vôistkonna taktikalise plaani vôi elementide valiku
sportvôimlemises ja iluuisitamises. Nimetatud normid ja reeglid ei ole aga
ainukesed spordi sisemise struktuuri reguleerijad. Me peame arvestama ka spordi
sotsiaalse iseloomuga, eriti sportlase isiksuse profiiliga, mis omab sarnaselt