Üks Eesti omariikluse taastajatest
2.1. Abikaasa Maie Anton
Olime abielus pea 42 aastat (augustis 2012 oleks saanud 42).
Abiellusime EPA koolis ( pragune Eesti Maaülikool ) õppimise ajal 1970. aastal, tööle
suunati meid Vambola kolhoosi.
Uno oli väga kohusetundlik ja töökas, tööpäevad olid pikad, koju jõudis ta alles
hilisõhtul, mina natuke varem. Kuna meil oli ahiküttega korter ja ka vesi tuli ämbriga tuua
kaevust, hoolitses ta ikka, et puid oleks toas ja ämbrid täis.
Ta oli spordiarmastaja: tegi pikamaajooksu ja sangpommi tõstmist.
Kui meil olid juba lapsed suuremad ja käisid koolis, käis ta koos nendega ümber Viljandi
järve jooksmas, samuti osaleti valla spordimängudel ja käidi suusatamas.
Uno armastas vabadel hetkedel palju lugeda. Teda huvitas ajalugu, poliitika,
põllumajandus- ja spordialane kirjandus. Meil on kodus palju raamatuid, teatmeteoseid.
Kui ta sai neljakümneseks, ütles ta, et kaua me ikka korteris elame, hakkame oma
kodu rajama