arusaamad pärinevad aga Euroopa Liidu perioodist. Aeg kujundab inimesi ning nende maailmavaadet, seetõttu ongi praegustel põlvkondadel keeruline teineteist mõista. Nõnda elavadki noored ja vanad 21. Sajandil täiesti erinevates maailmades. Võib-olla muutuvad asjalood uute põlvkondade pealekasvuga ning isal, pojal ja vanaisal on ühise söögilaua taga vestluse arendamiseks ainest rohkem kui pelgad igapäevauudised ning rekordisajud spordiareenil. Ehk juhtub, et tulevasi põlvkondi ühendab midagi enamat, näiteks sarnases ühiskonnas üles kasvamine ning edaspidi arutatakse hommikukohvi juues suurte globaalprobleemide üle ja jõutakse isegi ühise nõu ja arvamuseni. Lõpuks on ju ühtsus ja sarnasus see, mis viib sihile, toob inimesteni edu ja õnne.
koha. Sõudmises ühepaadiga sai Hugo Maksimilian Kuusik 3-4 koha. VII suveolümpiamängud, Antverpen 1920. Eesti lipu all võistles 14 sportlast. Koju toodi 3 medalit, lisaks medalitele olid tublid veel: Aleksander Klumberg- odavise 5. koht, Harald Tammer- kuulitõuge 6. koht ja Karl Kõiv tõstmine 6. koht VIII suveolümpiamängud, Pariis 1924 Eesti olümpiadelegatsiooni koosseisus võistles 47 sportlast. Seekordsed olümpiamängud olid meile rikkad medalisaju poolest. Hästi esinesid spordiareenil veel: Albert Kusnets sai 4. koha Kreeka-rooma maadluses. Gustav Ernesaks ja Eduard Vanaaseme said mõlemad 6. koha tõstmises. II taliolümpiamängud, Sankt Moritz 1928 Eestlastest olid võistlemas seitsmekordne Eesti meister kiiruisutamises Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. IX suveolümpiamängud, Amsterdam 1928 Eesti eest võistleb 21 sportlast. Seekord võideti päris palju medaleid. Eduard Pütsepa kuues koht maadluses ja Johan Meimeri
annaabi.ee 
