EESTI SPORDI AJALUGU
aastal, aga siis jäi
spordipidu loomulikult maailmasõja tõttu pidamata. Uuesti valiti Berliin olümpialinnaks
1931. aastal, enne natside võimuletulekut. Osa silmapaistvaid sportlasi otsustas siiski mänge
boikoteerida ja kavatseti pidada alternatiivsed mängud Barcelonas, mis siiski teoks ei saanud.
IX olümpiamängud peeti Berliinis 1.-16. augustil 1936. aastal ning osales 4066 sportlast 49
riigist. Eestlasi oli võistlemas 37. Uute spordialadena olid kavas käsipall, korvpall ja
aerutamine.
Esimene olümpia korvpalliturniir avati kusjuures Eesti ja Prantsusmaa vahelise mänguga, kus
palli pani mängu korvpalli leiutaja James Naismith isiklikult. Selle kohtumise võitis 34:29
Eesti. Berliini olümpiamängud kujunesid üldse eestlastele edukaks: kokku võideti seitse
medalit (2+2+3). Silmapaistvalt esines raskekaalu maadleja Kristjan Palusalu, kes sai
kuldmedali nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluses.
annaabi.ee 
