Hapniku tarbimise järgi · Aeroob - vajavad elutegevuseks happnikku o Lõhustumis protsess täielik o Energeetiliselt tulemislikum ja kiire o Soodustavad kõdunemist. · Anaeroob o Ei vaja elutegevuseks hapniku o Lõhustumine osaline, mitte täielik. o Kulutatakse elutegevuseks suhteliselt vähe energiat. o Tekitavad käärimist, mädanemist, roiskumist. Bakterid paljunevad pooldudes. Ebasoodsad tingimused elab üle spoorina. Pastöörimine - lühiajaline kuumutamine. Kuni 60sek. Temp 40-60 kraadi. Toiduained. Toidu maitse omadused ei muutu. Bakter sureb, hävib, kuid spoor jääb alles. PIIM. Steriilimine - pikaajaline kuumutamine. Kuni 2h. Kuni 120 kraadi(rõhk)
Valgud ise juhivad kogu bakteri elutegevust. Kui bakteril on energiat piisavalt, siis ta paljuneb. Iga paljunemine tõstab esialgset bakterite arvu kahekordseks. Ideaalkeskkonnas bakter paljuneb iga kahekümne minuti järel, viletsamates paikades kord ööpäevas. Kui bakteril enam süüa ei ole, siis tema võimalus ellu jääda on tekitada endast spoor. Spoor on bakter, mille kest on veelgi paksem ja mille sees kanaleid ei ole. Spoorina on looduses bakter hävimatu ja soodsate tingimuste taastumisel saab spoorist taas toimiv bakter. Kõrgemat järku rakud- tuumaga rakud Taimerakud, loomarakud ja seenerakud Taimerakk Nende rakkude funktioonid on palju keerulisemad, et nende tarvis vaja minevate geenide hulk on väga suur. Tuhandete geenide hoidmise tarbeks ongi vaja eraldi üksust- tuuma. Tuumast tulevad infomolekulid on kohe sealsamas tuuma küljes olevas karedapinnalises võrgustikus loetavad
eesmärk on pinnale kinnitumine (va IV piilid). Piiilide tipus on adhesiinid, millega saab kinnituda. Erilised on IV piilid (liikumine) ja F piilid (DNA liiigutamine bakterite vahel konjugatsiooni ajal.) Mis roll on endospooridel? Endospoori omadused, termoresistentsus. Kui kaua säiluvad endospoorid idanemisvõimelised ja millest säilumine sõltub? Endospoorid on bakterite eluvorm eluks vähekõlblikes tingimustes. Tingimuste halvenedes alustab bakter sporlatsiooni ja spoorina on võimeline elus püsima väga pikka aega. Spoorid on üsna termoresistentsed, taluvad hästi kuivust, kiirgust ja toksikante, spoori metaboolne aktiiivsus ja mRNA sisaldus on madal, spooris ei toimu makromolekulide sünteesi. Endospoorid on väga pika eluajaga, leitud on ka mitme tuhande aasta vanuseid idanemisvõimelisi spoore. Säilumine sõltub peamiselt sellest, kui palju saab spoor kiirgust. Kiirguse eest varjatud spoorid säiluvad väga kaua, aga kiirgusele paljastatud spooridkaotavad
soolad ja kõrgel rõhul). 2. Eubakterid ehk pärisbakterid: § Litotroofsed (kemosünteesijad, tegevuse tulemusel tekkis soorauamaak). § Fotosünteesivad (fotoheterotroofid kasutavad valgust ATP saamiseks, fotoautotroofid toodavad org. ainet anorgaanilise varal, fotosünteesivad väävlibakterid fotosünteesivad siis, kui hapnikku pole, sinivetikad ehk tsüanobakterid saavad vesinikku veest). § Heterotroofsed bakterid (aeroobsed, anaeroobsed, obligatoorsed elavad hapniku olemasolu üle spoorina, fakulatiivsed elavad nii ja naa, diferentseerijad, lämmastikku siduvad bakterid, vabalt elavad, sümbiondid, kiirikseened on bakterid, mis meenutavad välimuselt seeni). Bakterite evolutsioon: arhebakterid valitsesid 3mld aastat tagasi, siis tulid pärisbakterid, arhed ei kannatanud hapnikku, kuna UV kaitse puudus, pärisbakterite eellased tõrjuti ookeanisügavustest konkurentsiga ja nad pidid madalamas vees hakkama saama. Valguse
annaabi.ee 
