Mats Traadi „Harala elulood” Uurimistöö
Paljude meelest mõjub see raamatu stiiliühtsuse juures võõrkehana, ent Paul
Eerik Rummo arvates rõhutab see kas tahtlikult või juhuslikult seda asjaolu, et
surnudolemine pole teoses üldse nii tähtis kui sellele sarnanevas Edgar Lee
Mastersi "Spoon Riveri antoloogias". Harala rahvas on ka spoonriverlaste elu
tühisuse ja narruse motiivist kaugel. Haralaste lugudes on ka rohkem huumorit
ning ligimesi ja elu pole võetud nii suurte lepitamatute pretensioonidega, kui
spoonriverlased seda tegid.
Astrid Reinla on tähelepanu juhtinud ka lugemisel jäävale ahistava lõpetatuse
tundele. Kõik tegelased on surnud (välja arvatud üks) ja nendega ei saa enam
midagi uut ega muutuvat juhtuda. Need elulood on lõplikult valmis.
PaulEerik Rummo tõstab esile seda, et autor on julgenud ja osanud surra oma
tegelastes. Iga lugu räägib selgelt teistest erinev inimene ja on aru saada, et
igaüks räägib tõepoolest oma lugu, mitte kellegi teise oma. Appi on võetud ka
annaabi.ee 
